Svensksmultron küsis:
1. Millal ja miks Sa Rootsi läksid? 2. Kuidas ja millal Sa oma mehega kohtusid? 3. Milliseid blogisid Sa ise loed (keelest olenemata)? 4. Mida soovitaksid neile, kel samamoodi plaanis Rootsi kolida? 5. Milline tööotsimise sait on Rootsis enim kasutatav? Kuidas hindad tööle saamise võimalusi?
Sinu küsimustele nr.1,2 ja 3 leiad vastused SIIT ja SIIT
4. Kui mina Rootsi tulin, siis polnud plaanis siia üldse elama jääda.
Ikka tööd teha ja lihtsalt tundus põnev mõnes teises riigis elada ja kohaliku eluga tutvuda.
Arva, kui oled noor, näiteks peale kooli lõppu, tulla siia lapsehoidjaks.
Pere maksab Sulle palka (ei teagi mis hetkel lapsehoidmise eest tasutakse),keelekursused ja annab söögi/ruumi ja leiad siit kindlasti teisi eesti tüdrukuid kellega peale tööd suhelda.
Kui elu meeldib, miks mitte lapsehoidmise töö kõrvalt hakata ka õppima...
Isiklikult soovitaksin mina leida mõni pere Stockholmi kesklinnast...siis jääb ära bussipileti ostmine(päris kallis) ja kõik meelelahutus on kohe käe-jala juures!
Meie omal ajal saime alati tüdrukutega just kesklinnas kokku ja kuna eeslinnadest võtab omajagu aega see tulemine, oli minul alati võimalus kiiresti platsis olla;)
6. Hmmm...neid on kindlasti paljusid.
Eks oleneb ka tööst, kui lihtne tööd saada on...ja juhusest (loe:õnnest)!
Rootsikeele oskajal kindlasti tunduvamalt kergem...
Meelis kirjutab ja uurib palju on Blondiinmolly blogil päevas lugejaid (pikk kiri, panin ainult küsimuse)?
Umbes 800-1000 vahel päevas.
On seda vähe või palju...I don´t know!
Lugeja kes palus oma nime mitte avaldada:
mida arvan negatiivsetest kommentaaridest oma blogis
?
Neid tuleb üliharva, aga tuleb...tõenäoliselt käib see blogimisega kaasas :(
Ma leian, et minu blogi ei ole see koht, kus üks lugeja oma kehva tuju või elu, väljaelama peaks.
Need kes negatiivselt kommenteerivad või teistest blogidest pahasti kirjutavad, teevad vaid endale sellega halba ja on
minu silmis kiusajad ja solvajad=diskrimineerijad!
Mina õpetan iga päev oma lastele, et olla teiste inimeste vastu sõbralikud ja mitte iialgi kedagi meelega
solvata ega pahasti öelda...aga tundub, et mõned emad on sellest unustanud oma lastele rääkimata.
Kahju...arvasin, et see on iga ema-isa kohustus selgitada lapsele, et nii ei tehta!
Rohkem küsimusi seekord ei olnud!
Ja lõpetuseks veel pilt oma kolmest kalliskivist:
Önnelikul emal on önnelikud lapsed!